Pärast tee korjamist on loomulik probleemi vältidateepuude pügamine. Täna mõistame, miks on teepuu pügamine vajalik ja kuidas seda pügada?

1. Teepuu pügamise füsioloogiline alus

Teepuudel on apikaalse kasvu eelis. Peavarre apikaalne kasv on kiire, külgpungad kasvavad aeglaselt või jäävad puhkeolekusse. Apikaalne eelis takistab külgmiste pungade idanemist või pärsib külgmiste okste kasvu. Lõikamisega ülaosa eemaldamiseks saab eemaldada ladvapunga pärssiva toime külgpungadele. Teepuu pügamine võib vähendada teepuude arenguiga, taastades seeläbi nende kasvu ja elujõu. Teepuu kasvu osas lõhub pügamine maapealsete ja maa-aluste osade füsioloogilise tasakaalu, mängides oma rolli maapealse kasvu tugevdamisel. Samal ajal moodustub puuvõra jõuline kasv rohkem assimilatsiooniprodukte ning juurestik saab ka rohkem toitaineid, soodustades juurestiku edasist kasvu.

Lisaks on pügamisel oluline mõju süsiniku lämmastiku suhte muutmisele ja toitainete kasvu soodustamisele. Teepuude õrnad lehed on suurema lämmastikusisaldusega, vanades lehtedes aga suurem süsinikusisaldus. Kui ladvaoksi pikalt ei pügata, siis oksad vananevad, süsivesikute sisaldus suureneb, lämmastikusisaldus väheneb, süsiniku ja lämmastiku suhe on kõrge, toitainete kasv väheneb, lilled ja viljad suurenevad. Lõikamine võib vähendada teepuude kasvupunkti ning juurte poolt omastatav vee- ja toitainetevaru suureneb suhteliselt. Pärast osade okste mahalõikamist jääb uute okste süsiniku ja lämmastiku suhe väikeseks, mis suhteliselt tugevdab maapealsete osade toitumiskasvu.

2. Teepuu pügamise periood

Teepuude pügamine enne nende tärkamist kevadel on periood, mis mõjutab puu keha kõige vähem. Sel perioodil on juurtes piisavalt säilitusmaterjali ning see on ka aeg, mil temperatuur tasapisi tõuseb, sademeid on ohtralt ja teepuude kasvuks sobib rohkem. Samas on kevad iga-aastase kasvutsükli alguseks ning pügamine võimaldab uutel võrsetel pikemat aega täielikult areneda.

Pügamisperioodi valiku tuleb määrata ka erinevate piirkondade kliimatingimustega. Aastaringselt kõrge temperatuuriga piirkondades võib teehooaja lõpus teha pügamist; Teepiirkondades ja kõrgmäestikualadel, kus talvel on külmumiskahjustuste oht, tuleks kevadine pügamine edasi lükata. Kuid on ka valdkondi, kus puuvõra kõrguse vähendamist kasutatakse külmakindluse parandamiseks, et vältida puu võra pindmiste okste külmumist. Seda pügamist on kõige parem teha hilissügisel; Kuiva ja vihmase aastaajaga teealasid ei tohi enne kuivaperioodi saabumist kärpida, muidu on pärast pügamist raske tärgata.

3. Teepuu lõikamise meetodid

Täiskasvanud teepuude pügamine toimub fikseeritud pügamise alusel, kasutades peamiselt kerge ja sügava pügamise kombinatsiooni, et säilitada teepuu jõuline kasv ja korralik võra korjav pind, suurema ja tugevama võrsumisega, et säilitada. püsiva kõrge saagikuse eelis.

Kerge pügamine: Üldjuhul tehakse teepuu võra korjamispinnal kerget pügamist kord aastas, kõrguse tõus 3-5 cm võrreldes eelmise pügamisega. Kui võra on korralik ja jõuline, võib pügamist teha kord üle aasta. Kerge pügamise eesmärk on hoida teepuu korjamispinnal korralik ja tugev idanemisalus, soodustada toitainete kasvu ning vähendada õitsemist ja viljakandmist. Üldjuhul tehakse pärast kevadise tee korjamist kohe kerge pügamine, lõigates maha eelmise aasta kevadvõrsed ja mõned eelmise aasta sügisvõrsed.

Sügavlõikus: Pärast aastatepikkust korjamist ja kerget pügamist kasvab puu võrapinnale palju väikeseid ja sõlmelisi oksi. Arvukate sõlmede tõttu, mis takistavad toitainete kohaletoimetamist, on toodetud idud ja lehed õhukesed ja väikesed ning nende vahele jääb rohkem lehti, mis võib vähendada saagikust ja kvaliteeti. Seetõttu tuleb iga paari aasta tagant, kui teepuu kogeb ülaltoodud olukorda, läbi viia sügavlõikamine, lõigates maha 10–15 cm sügavuselt võra kohal oleva kanajalgade okste kihi, et taastada puu elujõud ja parandada võrsumisvõimet. Pärast ühte sügavat pügamist jätkake mõne noore pügamisega. Kui tulevikus ilmuvad uuesti kanajalgade oksad, mis põhjustavad saagikuse vähenemist, võib teha veel ühe sügava pügamise. See korduv vaheldumine võib säilitada teepuude jõulise kasvu ja kõrge saagikuse. Sügav pügamine toimub tavaliselt enne kevadist teevõsu.

A-ga kasutatakse nii kergeid kui ka sügavaid pügamistööriistuhekilõikur, terava tera ja lameda lõikega, et vältida okste läbilõikamist ja haavade paranemist nii palju kui võimalik mõjutada.

4. Teepuu pügamise ja muude meetmete kooskõlastamine

(1) See peaks olema tihedalt kooskõlastatud väetiste ja veemajandusega. Orgaanilise aine sügav kasutamineväetisja fosfor-kaaliumväetis enne pügamist ning õigeaegne pealisväetis, kui pärast pügamist tärkavad uued võrsed, võivad soodustada uute võrsete jõulist ja kiiret kasvu, avaldades täielikult pügamise oodatud efekti;

(2) Seda tuleks kombineerida koristamise ja säilitamisega. Sügava pügamise tõttu väheneb teelehtede pindala, väheneb fotosünteetiline pind. Lõikamispinna all olevad tootmisoksad on üldiselt hõredad ja ei saa moodustada korjamispinda. Seetõttu on vaja säilitada ja suurendada okste jämedust ning selle põhjal võrsutada sekundaarseid kasvuoksi ning kärpimise teel uuesti korjamispinda harida; (3) See tuleks kooskõlastada kahjuritõrjemeetmetega. Kiiresti on vaja kontrollida ja tõrjuda õrnu võrseid kahjustavaid tee-lehetäisid, teegeomeetriid, teeliblikaid ja teelehepuid. Vananevate teepuude uuendamise ja noorendamise käigus maha jäänud oksad ja lehed tuleks viivitamatult aiast ravimiseks eemaldada ning puukändude ja teepõõsaste ümbruses olevat maapinda haiguste ja kahjurite sigimisbaasi likvideerimiseks põhjalikult pestitsiididega pritsida.