Pärast tee valimist on loomulik vältida probleemiTeepuud pügamine. Saame täna aru, miks teepuu pügamine on vajalik ja kuidas seda pügada?

1. teepuu pügamise füsioloogiline alus

Teepuudel on omadus apikaalse kasvu eelisele. Põhivarre apikaalne kasv on kiire, külgpungad aga aeglaselt kasvavad või jäävad seisma. Apiline eelis hoiab ära pungade külgmise idanemise või pärsib külgmiste harude kasvu. Tippseeduse eemaldamiseks saab ülemise punga pärssiv toime külgpungadele eemaldada. Teepuu pügamine võib vähendada teepuude arengu vanust, taastades seeläbi nende kasvu ja elujõu. Teepuu kasvu osas rikub pügamine maapealsete ja maa-aluste osade füsioloogilise tasakaalu, mängides rolli maapealse kasvu tugevdamisel. Samal ajal moodustab puukrooni jõuline kasv rohkem assimilatsiooniprodukte ja juuresüsteem võib saada ka rohkem toitaineid, soodustades juursüsteemi edasist kasvu.

Lisaks on pügamisel märkimisväärne mõju süsiniku lämmastiku suhte muutmisele ja toitainete kasvu soodustamisele. Teepuude õrnade lehtedel on suurem lämmastikusisaldus, vanadel lehtedel on suurem süsinikusisaldus. Kui ülemisi harusid pikka aega ei pügata, siis harud vananevad, süsivesikud suurenevad, lämmastiku sisaldus väheneb, süsiniku ja lämmastiku suhe on kõrge, toitainete kasv väheneb ning lilled ja puuviljad suurenevad. Pügamine võib vähendada teepuude kasvupunkti ning juurte imenduv vesi ja toitainete varustus suurenevad suhteliselt. Pärast mõnede harude lõikamist on uute harude süsiniku ja lämmastiku suhe väike, mis tugevdab suhteliselt maapealsete osade toiteväärtust.

2. teepuu pügamise periood

Teepuude pügamine enne nende kevadel tärkamist on periood, millel on puukeha kõige vähem mõju. Sel perioodil on juurtes piisavalt ladustamismaterjali ja see on ka aeg, mil temperatuur järk -järgult tõuseb, sademeid on ohtralt ja teepuude kasv on sobivam. Samal ajal on kevad iga -aastase kasvutsükli algus ja pügamine võimaldab uutel võrsetel pikemat aega täielikuks arendamiseks.

Pügamisperioodi valimine tuleb kindlaks määrata ka kliimatingimused erinevates piirkondades. Aastaringselt kõrge temperatuuriga piirkondades saab teehooaja lõpus läbi viia pügamise; Teepiirkondades ja kõrgmäestiku teepiirkondades, kus talvel on külmumiskahjustuste oht, tuleks kevadine pügamine edasi lükata. Kuid on ka mõned piirkonnad, mis vähendavad puu krooni kõrgust külmakindluse parandamiseks, et vältida puu krooni pinnaharude külmumist. Seda pügamist tehakse kõige paremini hilissügisel; Kuiva ja vihmase aastaajaga teepiirkondi ei tohiks enne kuiva hooaja saabumist kärpida, vastasel juhul on pärast pügamist keeruline tärkada.

3. teepuu pügamise meetodid

Küpsete teepuude pügamine viiakse läbi fikseeritud pügamise alusel, kasutades peamiselt kerget pügamist ja sügavat pügamist, et säilitada teepuu jõulist kasvu ja korraliku krooni korjamise pinda, millel on rohkem ja tugevam võrsumine, et säilitada püsiva kõrge saagikuse eelis.

Kerge pügamine: Üldiselt viiakse üks kord aastas läbi teepuu krooni koristamise pinnal kerge pügamist, mille kõrgus suureneb 3-5 cm võrreldes eelmisest pügamisest. Kui kroon on kena ja jõuline, saab pügamist teha üks kord teisel aastal. Kerge pügamise eesmärk on säilitada teepuu korjamispinnal korralik ja tugev idanemisv alus, soodustada toitainete kasvu ning vähendada õitsemist ja vilja. Üldiselt viiakse pärast kevadise tee korjamist kohe läbi kerge pügamise, katkestades eelmise aasta kevadised võrsed ja mõned eelmise aasta sügisesed võrsed.

Sügav pügamine: Pärast aastatepikkust korjamist ja kerget pügamist kasvab puu kroonpinnal palju väikeseid ja sõlmelisi oksi. Tänu oma arvukate sõlmede tõttu, mis takistavad toitainete kohaletoimetamist, on toodetud võrsed ja lehed õhukesed ja väikesed, nende vahel on rohkem lehti, mis võivad vähendada saaki ja kvaliteeti. Seetõttu tuleb iga paari aasta tagant, kui teepuu kogeb ülaltoodud olukorda, tuleb läbi viia sügav pügamine, lõigates kana jalgade kihi 10–15 cm sügaval kroonist kõrgemale, et taastada puu jõudus ja parandada selle idanemisvõimet. Pärast ühte sügavat pügamist jätkake mõne noore pügamisega. Kui kanajalade oksad ilmuvad tulevikus uuesti, põhjustades saagise vähenemist, saab teha veel ühe sügava pügamise. See korduv vaheldumine suudab säilitada teepuude jõulise kasvu hoogu ja säilitada kõrge saagikuse. Sügav pügamine toimub tavaliselt enne kevadise teede võrseid.

Nii kergeid kui ka sügavaid pügamisriistu kasutatakse a -gariskimaandamisrimmer, terava tera ja lameda lõikega, et vältida okste läbimist ja haavade paranemist nii palju kui võimalik.

4. Teepuu pügamise ja muude meetmete koordineerimine

(1) Seda tuleks tihedalt kooskõlastada väetise ja veemajandusega. Orgaanilise sügav rakendamineväetisja fosfori kaaliumväetis enne pügamist ning ülaosa õigeaegset rakendamist, kui uued võrsed tärkavad pärast pügamist, võib soodustada uute võrsete jõulist ja kiiret kasvu, avaldades täielikult pügamise eeldatavat mõju;

(2) See tuleks kombineerida koristamise ja säilitamisega. Sügava pügamise tõttu väheneb teelehtede pindala ja fotosünteetiline pind väheneb. Purnimispinna all olevad tootmisharud on üldiselt hõredad ja ei saa korjamispinda moodustada. Seetõttu on vaja säilitada ja suurendada okste paksust ning selle põhjal võrsuvad sekundaarsed kasvuharud ning kasvatada korjamispinda uuesti pügamise kaudu; (3) Seda tuleks kooskõlastada kahjuritõrjemeetmetega. Teeheide, teegeomeetreid, teekoid ja teelehtedelt on vaja viivitamatult kontrollida ja kontrollida, mis kahjustavad õrnaid võrsed. Vananevate teepuude uuendamise ja noorendamise ajal maha jäänud oksad ja lehed tuleks aiast viivitamatult raviks eemaldada ning puude ja teepõõsaste ümbritsev maapind pihustatakse põhjalikult pestitsiididega, et kõrvaldada haiguste ja kahjurite aretuspõhja.