Kuna teeaia istutusaastad ja istutusala suurenevad,teeaia masinadmängivad tee istutamisel üha olulisemat rolli. Teeaedade pinnase hapestumise probleem on muutunud mulla keskkonnakvaliteedi valdkonna uurimistööks. Teepuude kasvuks sobiv mulla pH vahemik on 4,0–6,5. Liiga madal pH keskkond pärsib teepuude kasvu ja ainevahetust, mõjutab mulla viljakust, vähendab tee saagikust ja kvaliteeti ning ohustab tõsiselt looduslikku ökoloogilist keskkonda ja teeaedade jätkusuutlikku arengut. Teeaedade taastamise tutvustamine järgmistest aspektidest

1 Keemiline täiustamine

Kui mulla pH väärtus on alla 4, on soovitatav kaaluda keemiliste abinõude kasutamist mulla parandamiseks. Praegu kasutatakse dolomiidipulbrit enamasti mulla pH tõstmiseks. Dolomiidipulber koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist. Pärast atalu kultivaatori masinmulla kobendamiseks puista ühtlaselt kivipulbrit. Pärast pinnasesse kandmist reageerivad karbonaadiioonid keemiliselt happeliste ioonidega, põhjustades happeliste ainete kulumist ja mulla pH tõusu. Lisaks võib suur hulk kaltsiumi- ja magneesiumiioone suurendada pinnase katioonivahetusvõimet ja vähendada oluliselt mulla vahetatava alumiiniumi sisaldust. Kui dolomiidipulbri kasutuskogus on suurem kui 1500 kg/hm², paraneb teeaedade pinnase hapestumise probleem oluliselt.

2 Bioloogiline paranemine

Biosöe saamiseks kuivatatakse teepuud, mida on kärbitud atee pügamismasinning nende põletamine ja lõhenemine kõrge temperatuuri tingimustes. Spetsiaalse mullaparandajana on biosöe pinnal palju hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, mis on enamasti aluselised. See võib parandada põllumaa pinnase happesust ja leeliselisust, suurendada katioonivahetusvõimet, vähendada vahetatavate hapete sisaldust ja parandada mulla võimet säilitada vett ja väetist. Biosüsi on rikas ka mineraalsete elementide poolest, mis võivad soodustada mulla toitainete ringlust ning taimede kasvu ja arengut ning muuta mulla mikroorganismide koosluse struktuuri. 30 t/hm² biomusta süsiniku kasutamine võib oluliselt parandada teeaia mulla hapestumiskeskkonda.

3 orgaanilist täiustust

Orgaaniline väetis töödeldakse orgaanilisest ainest, eemaldades mürgised ained ja säilitades mitmesuguseid kasulikke aineid. Hapendatud mullaparandus võib kasutada neutraalseid või nõrgalt aluselisi orgaanilisi väetisi, et korrigeerida mulla happelist keskkonda ja säilitada pikaajaline aeglane viljakuse vabanemine, pakkudes samal ajal erinevaid toitaineid. Orgaanilistes väetistes sisalduvaid toitaineid on taimedel aga raske otse kasutada. Pärast mikroorganismide paljunemist, kasvu ja ainevahetust võivad nad aeglaselt vabastada orgaanilist ainet, mida taimed saavad omastada, parandades seeläbi mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Orgaaniliste ja anorgaaniliste komposiithapete lisamine happelisele pinnasele teeaedades võib tõhusalt tõsta mulla pH-d ja viljakust, täiendada erinevaid alusioone ja suurendada mulla puhverdusvõimet.

4 uut täiustust

Pinnase parandamisel ja parandamisel hakkavad ilmnema mõned uut tüüpi remondimaterjalid. Mikroorganismid mängivad olulist rolli mulla toitainete ringluses ja mõjutavad mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Mikroobsete inokulantide kandmine teeaia pinnasele, kasutades apihustivõib parandada mulla mikroobide aktiivsust, suurendada mulla mikroobide arvukust ja oluliselt parandada erinevaid viljakuse näitajaid. Bacillus amyloides võib parandada tee kvaliteeti ja saagikust ning parim efekt saavutatakse, kui kolooniate koguarv on 1,6 × 108 cfu/mL. Kõrgmolekulaarne polümeer on ka tõhus uus mullaomaduste parandaja. Makromolekulaarsed polümeerid võivad suurendada mulla makroagregaatide arvu, suurendada poorsust ja parandada mulla struktuuri. Polüakrüülamiidi kandmine happelisele pinnasele võib tõsta teatud määral mulla pH väärtust ja paremini kontrollida mulla omadusi.

5. Mõistlik väetamine

Keemiliste väetiste valimatu kasutamine on üks olulisi mulla hapestumise põhjuseid. Keemilised väetised võivad kiiresti muuta teeaia mulla toitainete sisaldust. Näiteks võib tasakaalustamata väetamine põhjustada mulla toitainete tasakaaluhäireid, mis võivad mulla reaktsioonitingimusi kergesti halvendada. Eelkõige põhjustab mulla hapestumist pikaajaline ühepoolne happeliste väetiste, füsioloogiliste happeväetiste või lämmastikväetiste kasutamine. Seetõttu kasutades aväetisekülviksaab väetist ühtlasemalt laotada. Teeaiad ei tohiks rõhutada ainult lämmastikväetise kasutamist, vaid peaksid pöörama tähelepanu lämmastiku, fosfori, kaaliumi ja muude elementide kombineeritud kasutamisele. Mulla toitainete tasakaalustamiseks ja mulla hapestumise vältimiseks on vastavalt väetiste imendumisomadustele ja mullaomadustele soovitav kasutada mullakatse valemiga väetamist või segada ja anda mitut väetist.